Kannapööre aitas ettevõtjaks

Olgu tugevuseks õigusalane taust või sportlaskarjäärist pärit vastupidavus, oma äri alustamise ja ettevõtte kasvatamisega kaasnevaid probleeme aitavad mõlemad seljatada, kirjutab 27. novembri Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

Endise profijalgpalluri Aivar Anniste sõnul on sport tervist kahjustav töö, nii et sportlastel tuleb varem või hiljem hakata millegi muuga tegelema. Kui suurem osa neist jätkab samas vallas  - hakates treeneriks või sporditarbeid müüma - , siis tema istus sõpradega maha ja nii tekkis idee teha hoopis oma kohvik.

"Võtsime kätte ja tegime ära," märkis Anniste. "Idee tekkis viis aastat tagasi ja uksed avasime neli ja pool aastat tagasi," rääkis ta kohviku Must Puudel sünniloost Tallinna ettevõtluspäeval.

Kuna soov oli avada kohvik vanalinnas, oli pinna leidmine küllaltki keeruline. "Sobivaid pindasid oli vähe ja neid, kes soovivad midagi teha, palju," rääkis Anniste, kelle sõnul õnnestus lõpuksi siiski koht leida.

Anniste sõnul oli alguse juures huvitav see, et kellelgi alustajatest polnud ärivaldkonna kogemust. "Ainult üks meist oli kohvikus töötanud, omades teadmisi teeninduse kohta."

See, kuidas firmat luua, toimus seega katse-eksituse meetodil. "Koht käes ja rendileping sõlmitud, tahtsime uksed avada, aga selgus, et pind on küll äripind, aga kasutuskorra järgi on vaja see ümber registreerida toitlustuskohaks," rääkis Anniste. "Hakkasime bürokraatiaredelil sammuma ja avasime kuu hiljem kui planeeritud," lisas ta.

Anniste rõhutas, et ametnikke ei maksa karta. "Ehkki nad tunduvad tõsised ja tõredad, siis kui nendega rääkida ja oma muret kurta, nad aitavad."

Kuna tegu on vana majaga, kaasnes sellega mitu probleemi. "Veeuputused, elektri- ja  kanalisatsioonirikked olid igakuised probleemid," tunnistas Anniste. "Aga ei maksa liigselt muretseda, tuleb raskused vastu võtta ja lahendada," rõhutas ta.

Anniste tunnistas, et tema jaoks oli algul keeruline ka suhtlemise pool. "Kuna ma pole jutumees, vaid harjunud rohkem tegutsema, oli minu jaoks väljakutseks klientide ja tarnijatega suhtlemine," rääkis ta ja lisas, et kõik tuleb kogemusega. "Kui teed asja hingega ja usud sellesse, siis paljud asjad loksuvad ise paika. Kogemus õpetab," märkis Anniste. "Olen nelja ja poole aastaga meeltult palju õppinud, elu on teinud kannapöörde ja naudin seda väga."

Järgmise kohana avati Sinilind, mis asub Kinomajas. "Seal on ka kinosaal, kus meil toimub  muusika- ja tantsuõhtuid, muusikaviktoriine ja nii edasi," loetles Anniste, kelle sõnul ta enam Musta Puudliga ei tegele, vaid keskendub Sinilinnule, kuna selle programm meeldib talle rohkem.

Õigustaust šokolaadimeistrile abiks

Chocolala OÜ juhatuse liige Kristi Lehtis tegi karjääris kannapöörde, kui otsustas rahvusvahelise advokaaditöö mitmes välisriigis vahetada šokolaadimeistri ameti vastu. "Töötasin vandeadvokaadina üle kümne aasta, töötades nii Eestis, Inglismaal, Belgias, Dubais kui ka mujal," rääkis Lehtis, kes ei nõustu, et varasem õigusalane karjäär oleks olnud raisatud aeg. "Mida rohkem sul on kogemusi ja teadmisi, seda rikkam sa oled. Isegi siis, kui karjääri muuta, saab palju varem õpitust kaasa võtta," märkis ta.

Lehtise sõnul on äri põhiprintsiibid igas valdkonnas samad – kas täidad kliendi soovid õigel ajal, kuidas suhtled, kuidas probleeme lahendad jne. Samuti on õigustaust olnud abiks patentide ja kaubamärkide rägastikust arusaamiseks ja nende kaitsmiseks. "Oleme kaitsnud kaubamärgi, kasuliku mudeli ja disaini," märkis Lehtis. "Kasuliku mudelina olen  kaitsnud šokolaadis põdrasambliku ja mõned kommid, näiteks nurmenukukommid," lisas ta.

Lehtise sõnul on kasu olnud ka välismaal elamisest. "Nägin, mida seal müüdi ja mida seal ei olnud ning mida tasuks Eestist sinna viia," märkis ta. Lehtis käis šokolaaditegu mitmel korral ka Inglismaal õppimas.

Lehtis alustas tegevust väikselt oma koduköögis. "See oli hea, sest see hoidis kulud väiksed ja ka vigade tegemise hind oli väike," märkis Lehtis, kelle sõnul alguses ei tea ettevõtja, mida ja kuidas teha, mis tähendab rohkem kulusid. "Alguses ei tea täpselt, mida teed ja vähemalt ei tekita see siis suuri kulutusi," märkis Lehtis. "Tellisime näiteks toorainet, mida polnud vaja, ja mõne masina, millest polnud kasu," lisas ta.

Õigesti tehti Lehtise sõnul seda, et ehkki alustati oma perega, palgati üsna varsti tööle ka abikäsi. "Kui ma oleksin kõike ise teinud, poleks ma jõudnud uusi tooteid välja töötada," rõhutas Lehtis.

Raskustest tõi ta välja, et ta poleks osanud arvata, et nii raske võib olla ennast kohvikutesse ja kettidesse sisse süüa. "Alustades kulus selleks, et mõnes kohas õige inimesega rääkidagi, neli kuud," märkis ta. Oli ka selliseid juhtumeid, kus edasimüüja ütles, et tooted on huvitavad, aga liiga kallid. "Mees ütles, et ära muretse, küll ta tuleb ise sinu juurde tagasi. Ja poole aasta pärast nii juhtuski," rääkis Lehtis.

Lehtis, kes peab magusat ja šokolaadi enda kireks, on avanud nüüdseks oma poe ja võitnud tunnustust ka rahvusvahelisel võistlusel.

Anniste sõnul on ta sportlaskarjäärist kaasa võtnud oskuse mõista ja hinnata meeskonna ehk personali tähtsust. "Iga lüli on oluline ja inimesed peavad olema õnnelikud ja rõõmsad, et kõik toimiks," on Anniste õppinud.

Samuti on äris tähtis füüsiline vastupidavus ja rutiinitaluvus, mis oli ka sportlaskarjääri aluseks. "Mitu aastat venisid õhtud pikaks, eriti suvel. Olin viimane, kes maja kinni pani, nii et see läks päris raskeks," märkis ta. "Aga tundsin, et ajan oma asja ega tundnud seetõttu, et see oleks raske või ebameeldiv olnud," rääkis ta.

Anniste rõhutas, et ettevõtlusega alustades ei tasu kogenematust karta. "Kui keegi mõtleb hakata ettevõtlusega tegelema, siis mina ja sõber oleme hea näide, et eelneva kogemuse ja hariduseta on võimalik hea tahte puhul kõike teha. Tasub julgelt proovida, sest iga probleemiga saab hakkama," rõhutas ta.         

Ettevõtte arendust ei tasu sisse osta

Keeleõppetarkvara arendav Lingvist Technologies OÜ soovitab vältida alustavatele ettevõtetele tüüpilist viga - ise oma toote arendamise asemel see teenusena sisse osta. 

Idufirma Lingvist Technologies OÜ ehitab keeleõppetarkvara. "Meie eesmärk on kiirendada keeleõpet kümme korda, kasutades selleks matemaatilisi ja statistilisi meetodeid," rääkis ettevõtte esindaja Ave Habakuk.

Lingvisti lugu sai Habakuke sõnul alguse mõni aasta tagasi Šveitsis Euroopa tuumauuringute keskuses, kus Lingvisti asutaja Mait Müntel tollal töötas. "Kõik toimus prantsuse keeles, millest Mait päris hästi aru ei saanud, nii et ta muretses paar keeleõpikut," rääkis Habakuk.

Teadlasena, nagu Müntel on, hakkas ta mõtlema, milline oleks teoreetiliselt kõige kiirem viis keel selgeks saada, jätkas Habakuk. "Ta tegi kiire arvutuse, et kui tahaks osata 5000 sõna ja iga sõna peab meelde jätmiseks kordama seitse korda ning ühe korduse peale kulub kümme sekundit, teeb see teoreetiliselt kokku sada tundi, mis on ideaalses keskkonnas aeg, mis kulub keele selgeks saamiseks," kirjeldas Habakuk.

Müntel analüüsis, milline keskkond võiks olla keeleõppeks ideaalne. "See peaks olema keskkond või programm, mis aitaks statistiliselt näidata enamkasutatavaid sõnu, jättes meelde kõik liigutused, mis õppija teinud on - milliseid sõnu ta juba teab, milliseid vigu ta teeb ja millal peaks sõna järgmisel korral kordama, et see tagaks kõige efektiivsema viisi meelde jätmiseks," rääkis Habakuk, kelle sõnul nende programm suunab seega ise õppijat, võttes arvesse, kas ja mida ta juba teab.

Müntel tegi hobi korras prototüübi valmis ja hakkas sellega harjutama. Olles vaid kaks päeva seda kasutanud, imestas ta, kui palju ta raadiot kuulates varasemaga võrreldes enam aru sai.

Idufirma jõudis peagi Prototroni konkursil esimesse vooru, pärast mida tekkis asutajatel mõte, et edasi võiks osta arenduse teenusena sisse, kuna programmi lõpetamine ei tohiks keeruline olla. "See oli tüüpiline viga," märkis Habakuk, "mida teisedki start-up'id teevad. Tuleb ikkagi ise käed mustaks teha ja meeskond kokku panna, arendust ei saa kellelegi delegeerida," rõhutas ta.

Nii hakati pärast ebaõnnestunud teenuse sisseostu katsetust ise programmi ehitama ja testima. Raha küsimiseks pöörduti sõprade, tuttavate, investorite, ministeeriumite ning ettevõtjate poole. "Meil läks hästi, saime umbes poole aastaga kokku pool miljonit," märkis Habakuk.

Jõuti ka ühte maailma mainekamasse kiirendisse Euroopas ehk TechStarsi, mis oli hea võimalus suhtlemiseks ja inimestega kohtumisteks. "Kindlasti tasub käia konverentsidel ja kiirendites, sest seal on palju inimesi, kes tahavad sind aidata," soovitas Habakuk. "Lisaks tehnoloogiale on väga oluline eristuda, ringi käia ja inimestega suhelda," rõhutas ta.

Ettevõttel on nüüdseks 100 000 kasutajat. "Oleme päris kiiresti kasvama hakanud. Suurem osa kasutajatest on USAs ja Prantsusmaal, keeled, mida õpetame, on eesti keele baasil inglise ja prantsuse, ning inglise keele baasil prantsuse, saksa ja vene keel. Prantsuse keelt on võimalik õppida ka inglise keele baasil," rääkis Habakuk, kelle sõnul töötatakse intensiivselt, et keeli juurde lisada.